Galloitaalia keeled

See artikkel vajab toimetamist. (November 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (November 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Galloitaalia keeled
Kõneldakse	Itaalia, San Marino, Šveits, Monaco, Prantsusmaa
Keelesugulus	Romaani keeled
Galloitaalia keelte teisendite geograafiline levik

Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest. Need on piemonte, lombardi, emilia, liguuri ja romanjooli keeled. Kuigi enamikus väljaannetes määratletakse veneetsia keelt italodalmaatsia keelte haru osana, rühmitavad nii Ethnologue kui ka Glottolog selle galloitaalia keelte hulka.

Neid keeli kõneldakse ka Alpes-Maritimesi departemangus Prantsusmaal, Ticino kantonis ja Graubündeni kantoni lõunaosas Šveitsis ning pisiriikides Monacos ja San Marinos. Itaalia diasporaa kõneleb neid endiselt mingil määral itaalia immigrantide kogukondadega riikides.

Keldi substraadi ja germaani, peamiselt langobardi, superstraadiga galloitaalia keeled põlvnevad Italia põhjaosas (endine Gallia Cisalpina) kõneldud ladina keelest. Rühmal oli osaliselt hilisantiigist ja varakeskajast tihe keeleline side Gallia ja Reetiaga, läänes ja põhjas kuni Alpideni. Alates hiliskeskajast võttis rühm omaks lõunapoolsete italodalmaatsia keelte erinevaid tunnuseid.

Selle tulemusena on galloitaalia keeltel nii galloromaani keeltele läänes ja loodes (sealhulgas prantsuse, arpitaani, katalaani ja oksitaani keeled) kui ka italodalmaatsia keeltele Kirde-, Kesk- ja Lõuna-Itaalias (veneetsia, dalmaatsia, toskaana, keskitaalia, naapoli, Sitsiilia keeled) iseloomulikud tunnused. Selleks on olnud arutelusid galloitaalia keelte õige rühmitamise üle. Mõnikord on need rühmitatud galloromaani keelte hulka, kuid teised keeleteadlased rühmitavad need italodalmaatsia keelte hulka.

Enamik galloitaalia keeli annab igapäevases kasutuses erineval määral järele itaalia standardkeele piirkondlikele teisenditele. Valdav enamus praegustest kõnelejatest on itaalia keelega diglossaalsed.

Itaalia piirkondlikest keeltest on need enimohustatud, kuna nende piirkonna suuremates linnades (Milano, Torino, Genova, Bologna) kasutavad neid peamiselt eakad.